Meie seltsi esindajad Kait ja Ragnar külastasid Kopli kogukonnakeskust, kus tavapäraselt tegutsetakse koos igal kolmapäeval kella 18-21ni. Sel korral ehitati hoovis permakultuuriaia jaoks peenrakaste ja istutati taimi. Õhkkond oli sundimatu ja rahulik, pühadejärgsel ajal viibis kohapeal 7-8 liikmeline seltskond. Lisaks eestvedajatele olid peale töist päeva kontoris, tulnud vabatahtlikult puutööga toimetama nii naised kui mehed. Õues toimetamist ja meisterdamist ootasid nad terve päeva, kuna see on parim ümberlülitus tööst puhkehetkeks. Omavahel suheldes leiti ka inimene, kes vabatahtlikult aitab ära tõlkida permakultuuri koolituse vene keelse kogukonna kaasamise jaoks.
Kogukonna arendamisest ja kogukonnakeskuse rajamisest vestlesime Ave (kogukonna koordinaator) ja Kariniga (TTÜ projektijuht, parandustöökoja eestvedaja). Kopli kogukonnakeskus on osa rahvusvahelisest pilootprojekti Centrinnoga, mis koondab endas 9 Euroopa linna, kuhu rajatakse ning arendatakse kogukonnakeskusi, Tallinn on nende hulka kaasa arvatud. Osa rahastusest tulebki sealt ja seda projekti haldab TTÜ koos Tallinna linnavalitsusega. Lisarahastus on planeeritud leida mujalt, kaasa arvatud KIKist, kus ka saada raha. Märkimisväärse osa rahastusest panustab aga KOV. Keskuse eestvedajad tõid välja, et kuigi selline tegevus ei tundu olevat kasumlik, siis ka rahaliselt tasub selline asi end mitmekordselt ära.
Kogukonnakeskuse loomine soodustab kogukondlikku liikumise tekkimist, kus oluliseks on nii kaaskasutamine kui isetoimimine, samuti ökoloogiline mõtteviis. Iga liige on osa kogukonnast, mille eest ta vastutab ja hoolitseb. Selleks, et kogukonda ühiselt arendada, tuleb aru saada, mida kogukond kui niisugune vajab. Peetakse oluliseks märgata ja kaardistada kogukonna tegelikke vajadusi, sealhulgas, mida kogukonnaliikumine kogukonna erinevatele inimestele emotsionaalselt tähendab. Ühe meetodina, kuidas seda teha, kasutatakse MIRO kogukonna disainimise kaarti, mille tulemusest saab ka alus edasiseks tegevuskavaks. Kokkuvõttes tuleb leida see ühine visioon, mille alusel kollegiaalne kokkulepe ja tehtav koostöö saab tekkida.
Kopli 93 kogukonnakeskuse eesmärk on korda saada sealsed Tallinnale kuuluvad muinsuskaitsealused ruumid ning võtta need järk-järgult kogukonna liikmete poolt kasutusele. Alustatakse hoovialast, kuid edaspidi liigutakse erinevate kultuuritegevustega ka majja. Töökoda tuleb vanadesse garaažidesse, mis on selle hoone juurde hiljem ehitatud. Töökoja rahastus tuleb osaliselt KIKist, millest suur osa läheb katuse remondiks. Vabatahtlikud teevad ühiselt ära kõik need tööd, mida saab ise ära teha, nagu töökoja riiulite ja panipaikade ehitamine, korrastamine, sisutamine jne. Rahastust kasutatakse spetsiifilisemate tööde ning materjalide ostuks.
Kokkuvõttes
Kogukonnatöökoda on ruum koos vahenditega, kus inimesed saavad tulla asju parandama või uusi ideid realiseerima, mis muidu tööriistade ja tööruumi puudumisel oleks raskendatud. Samuti on oluline sotsialiseerumine ning hea nõu jagamine üksteisega. Töökoja haldaja (nt MTÜ) ülesanne on aegajalt tööriistu uuendada, kõik muu on kogukonnas tekkinud reeglitel põhinev. Kopli 93 töökoja eestvedajad plaanivad uuel aastal, kui töökoda reaalselt tegutsema hakkab, palgata ka meistri, kes kohapeal juhendab ja aitab.
Keila kogukonna parandustöökoja loomine
Milliseid mõtteid see meile andis?
1. Ruumide leidmiseks ja rahastamiseks on vaja KOVi tuge.
2. Hooviala annab võimaluse tegevusi mitmekesistada.
3. Hea töökoja ruum on suurte ustega väliala poole.
4. Kogukonnakeskusesse tegevuste koondamine annab võimaluse sünergiaks. Kattes teineteise vajadusi, säästame loodust, kui ka suurendame lisandväärtust, vähendades halduskulusid.
5. Kogukonna kasvatamine võtab aega aastaid ja selleks on tarvis pühendunud eestvedajat, kelle panus peaks olema tasustatud, et eesmärgid saaksid teostatud.
6. Kogukonna arendamine on kasulik, pakkumaks mitmekesisemaid võimalusi elus hakkamasaamiseks, huvitegevuseks ja isiklikuks arenguks.
7. Ühiskondlikult kasulik, luues võimaluse arendada ja realiseerida suure potentsiaaliga ideid.